Oh the memories

Õppisin seda, et neid, kes tegelevad arvuti mõjust inimestele ja tulevikule, on päris palju. Varem arvasin pigem, et kõik lihtsalt läheb omasoodu. Nendel teemadel filosofeerimine otseselt midagi ei muuda, kuid mõjutab kindlasti.

Olin meeldivalt üllatunud, et oli teema HCI-st arendamise protsessis - kuigi antud tekst oleks võinud konkreetsem olla. Pikkade tekstide korral oleks üldse parem, kui neid paberil lugeda saaks, aga muidugi saaks ka igaüks ise neid kalli raha eest välja printida, samas muidugi mõistan, et tühja kohta pole ka koolil mõtet raha panna (ehk siis paberisse, mis hiljem prügikastis oma koha leiab).

Kokkuvõttes lugesin teksti (ning kuulasin ka vahepeal loenguid) nii, et peas oli koguaeg mõte "võib-olla on nii, jah", ehk ma võtsin küll õpitu arvesse, kuid see ei tähenda, et ma seda kõike sulatõena võtsin (kas selline sõna nagu sulatõsi on olemas?).

Paneb küll mõtlema, kas see aine pigem sotsioloogia teaduskonnas ei peaks olema, kuid vaevalt, et enamus neist tehnoloogiast väga huvitub, seega pigem it ja inf, jep.

Arvutite kodustamine

Kuigi siiamaani käib protsess, et muuta arvuteid sama isiklikuks ning levinuks kui mobiiltelefone, siis õnneks on ka kätte jõudnud järgmine samm - levima on hakanud mitte monopoli seisuses olev Linux.

E-poe arendamise inimese ja arvuti vaheline suhtlus

Kõige tähtsam oleks teha pidevaid kontrolle e-poe tellinud kliendiga, et teha kindlaks, et ta saab mida tahab.

Kindlasti oleks tähtis ka tihe testimine ning integratsioon. Kuna minu näitena toodud e-pood ei olnud nii keeruline nagu eBay vaid pigem sale24.ee, siis ei ole mõtet ka arendamise protsessi liiga keeruliseks teha, vaid jääda võimalikult lähedale miinimumnõuetele, et oleks tulevikus lihtsam lisada või muuta midagi.

Inimese ja arvutivaheline suhtlus arenduses

Tarkvaratehnika on informaatika osa, mis tegeleb tarkvarasüsteemide arendamise haldamise ja tehniliste probleemidega.

Programmi kasutamine ning hooldus ei ole kuulu arendusetappi.

Nõuete nimekiri
Disainer ja klient proovivad ära tuua mis tulevases süsteemis olema peaks mitte kuidas see tehniliselt töötama peaks (mida uuritakse hiljem).

Interaktiivsed süsteemid ning tarkvara elutsükkel
Erinevalt arvutite algusajast 60ndatel ja 70ndatel, mil polnud praktilist konkurentsi ning peaeesmärk oli võimalused ja jõudlus, siis praegu on tarkvara disain ning interaktiivsus väga olulisel kohal. Interaktiivsus, nagu näiteks reaalajas renderdamine lisab tihti peale võimalusi, mida pole isegi plaanitud.

Arhitektuuriline disain
Esimeseks tegevuseks on süsteemi kõrgetasemeline lõhustamine komponentideks, mis tuuakse sisse juba eksisteerivast tarkvaraproduktist või arendatakse algusest peale
iseseisvana. Arhitektuuriline disain tegeleb sellise lõhustamisega.

Detailne disain
Nendele komponentidele, mis ei ole saadaval koheseks integreerimiseks peab disainer
tagama piisavalt detailse kirjelduse, nii et neid võib rakendada mõnes programmeerimiskeeles.
Detailne disain täiustab arhitektuurilise disaini komponentide kirjeldusi.

Koodi kirjutamine ja üksuste testimine
Pärast koodimist saab komponenti testida, et kontrollida, kas see töötab õigesti vastavalt
mõningatele kriteeriumitele, mida määrasime eelmistes tegevustes kindlaks.

Integratsioon ja testimine
Kontrollitakse süsteemide omavahelist ühilduvust. Samuti võib klient katsetada, kas põhimõtteliselt valmis olev süsteem on kooskõlas tema mõtetega. Missiooni-kriitiliste süsteemide puhul võib nõuda ka mõnda seaduslikku kontrolli (näiteks e-riigi süsteemidel).

Hooldus
Tarkvara hooldatakse senikaua kuni selle täielikku muutmist või kasutamise lõpetamist ei teha. Hooldus on põhimõtteliselt stabiilne vigade parandamine.

Hindamine ja kontrollimine
Hindamine - õige asja projekteerimine
Kontrollimine - asja õigesti projekteerimine

Haldus ja lepingulised probleemid
Halduses tuleb arvesse võtta süsteemi turustatavust, selle koolitusvajadusi, olemasolevat kvalifitseeritud töötajaskonda või siis võimalikke alltöövõtjaid.
Lepinguline kohustus on vajalik tarkvara arenduseks, aga sellel on ka negatiivseid
tähendusi disainimise protsessile.interaktiivse süsteemi disainimisprotsessis on väga raske eelnevalt kindlaks määrata, milliseid nõudeid süsteemis kehtestada, et suurendada selle kasutatavust.

Kasutatavuse kavandamine
Kasutatavuse kavandamine keskendub põhiliselt HCI'le (inimese ja arvuti vahelisele suhtlemisele), eriti nendele HCI'dele, millel on kõrge kasutatavus või kasutajasõbralikkus.

Kasutatavuse kavandamise probleeme
Kasutatavuse mõõdetavuse probleemiks on, et see toetub väga spetsiifilistele kasutaja tegevuste mõõtmistele teatud situatsioonides.
Kui disainer teab, millised situatsioonid tekivad ja milliseid tegevusi kavatsetakse teha, siis ta saab seada eesmärke.

Kokkuvõte
Kasutatavuse projekteerimine püüab luua eesmärgid, et oleks võimalik hinnata tarkvara seisu.
Lõplik programm, ei ole mitte alguses teada, vaid kujuneb välja projekteerimise käigus. Kogu projekteerimise protsess kusjuures on vaja kirja panna, et lõpus vaadata, kes siis ikkagi süsteemi ära rikkus (kaputt gemacht).

E-poe sotsio-tehniliste elementide ja sotsiaalse süsteemi kaardistamine

Inimesed

Klient

E-poe külastaja, kes saab vaadata tooteid ning neid osta näiteks pangalingi kaudu.

Administraatorid

1. Peaadministraator - õigused muuta kõike ning omab ka toodete administraatori ja tellimuste administraatori õiguseid.
2. Toodete administraator
3. Tellimuste administraator

Riistvara

Server võib mingi suvaline virtuaalserver olla.

Kasutajatel peab olema PC, Mac, iPhone või suvaline mobiil millega saab veebilehti vaadata ning https-i.

Tarkvara

Mootoriks PHP, MySQL ning tarvidusel mõned PHP põhised frameworkid (Zend, Doctrine).

Kliendil või administraatoril on vaja veebilehitsejat (Chromium, Google Chrome, Opera, Firefox, Internet Explorer 7+, Opera Mini, Safari jne).

Tehnika

Administratsiooni vaated

• Administraatorite tegevuste logi (ligipääs: peaadmin)

• Statistika: kui palju müüke, tellimusi, kasutajaid (ligipääs: peaadmin)

• Seaded (ligipääs: peaadmin)

Erinevad sätted, näiteks mitu toodet näidata ühel leheküljel jms. Mida edasi areneb

süsteem, seda rohkem sätteid koguneb.

• Kasutajad (ligipääs: peaadmin)

• Kategooriad (ligipääs: peaadmin, toodeteadmin)

Sarnane informatsioon, nagu kliendipoolsees vaates Kategooria ehk

vanemkategooria, nimi ja pilt. Samuti peaks saama kategooriale

lisada üles suvalist tekstipõhist sisu

• Tooted (ligipääs: peaadmin, toodeteadmin)

Sarnane informatsioon, nagu kliendipoolsees vaates Toode

• Tellimused (ligipääs: peaadmin, tellimuste admin)

Seadused

E-poe usaldusväärseks jooksutamiseks peab seal taga olema firma või FIE, üheks põhjuseks juba pangalingi registreerimiseks. Huvi pärast uurisin ka natuke pangalingi hinde.

Pangalink

Pangalingi kasutamisel peab iga pangaga (ühekordse?) lepingu tegema, tasud peaksid olema

sellised:

Swedbank: 1000 krooni

SEB pank: 750 krooni

Sampopank: 1000 krooni

Nordea pank: 1000 krooni

Krediidipank: 1000 krooni

Pangalingiga ülekanne annab ka väikese % kogusummast pangale (vist ~1%, kus on ka maksimumsumma ~50 EEK. Täpselt pole järgi uurinud).

Mõned mõtted artiklist "What is Social Informatics and Why Does it Matter?"

• Uue tehnika kasulikkus tuleb välja selle kasutamise käigus
• Õppisin uue, laheda sõna "technophile"
• Arvutipõhised süsteemid ei saa 100 protsendiliselt välja vahetada kõiki infosüsteeme
• Tuleb arvestada, et paljud inimesed ei ole harjunud kasutama ka kõige lihtsama kasutajaliidesega süsteeme, seega on tähtis tugiliinide olemasolu
• Arvutisüsteem, Internet, aitavad kaasa suurte korporatsioonide töötajate omavahelisele suhtlusele (eriti kui korporatsiooni kontorid füüsiliselt eraldatud on)
• Kuigi programmide soetamine mõnikord mõttetult kallis tundub, tuleb mõelda, kas produktiivsuse kasv selle korvab.

Mis on infoühiskond

Infoühiskond on kooslus inimestest, kelle üheks prioriteediks on info kiire levitamine ning kätte saamine. Öeldakse, et teadmised on kõige tugevam relv vastase vastu, kuid üldistades on see kõige tugevam relv kõige vastu (siinkohal vaidlen vastu viimasel slaidil olevale enda lolliks tegemise meetodile "Kirjelda üht ühiskondlikku välja ja üldista sellelt järeldatu teistele väljadele").